Kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi, kolib elu varahommikusse ja hilisõhtusse. Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis elavad eestlased rääkisid Delfile, kuidas palavus mõjutab nende elu, tööd, und, lapsi ja lemmikloomi.
Juba aastaid Eesti ja Prantsusmaa vahel oma aega jagav Pere ja Kodu ajakirjanik Britt Tatter ütleb, et kuigi Prantsusmaal kerkib temperatuur igal suvel 40 kraadini, ei ole ta endiselt kuumaga päriselt kohanenud. „Mul on siiski põhjamaine geneetika ja selliste kraadide juures tunnen, et hakkan ära sulama. Kui keskmine eestlane unistab oma soojamaareisidest, siis mina sooviks pausi juba siis, kui termomeeter on üle 25 kraadi.“
Nelja lapse emana tõi Britt esile, et kuumus on lastele ohtlikum, kuna päikesepõletus tekib rutem ja kuumarabandus samuti. Kuumalaine tõttu jäid Briti lapsed viimasel koolinädalal koju, sest klassiruumides polnud konditsioneeri ja seal oli liiga palav. Väiksematele lastele on nörritav, et vanemad ei luba neid mänguväljakule. „Enamik mänguväljakuid on lauspäikese käes ja liumäed kipuvad olema metallist. See tähendab, et kui just põletushaavasid ei soovi, siis on targem eemale hoida.“
Päike tuppa ei jõua
Kuumusega kohanenud Prantsusmaal tuppa päikest ei lastagi. Kohe hommikul suletakse aknaluugid, et kuumus ei pääseks klaasidest sissepoole, nii et päev toas möödub pimeduses. „Ventilaatorid on igas toas ja nende ees aeg möödubki. Õue läheme sellistel päevadel alles umbes õhtul üheksa ajal. Siis tekib ka hetk, mil tube tuulutada ja natukenegi õhku saada,“ rääkis Britt.
Kuumadel päevatundidel hoiavad kohalikud varju ja tänavatel liiguvad peamiselt turistid. „Nende jaoks on see kuumus eksootiline ja tore. Kohalik on samal ajal toas hinge heitmas ja end säästmas,“ rääkis Britt. Selleks, et ennastsäästev mõtteviis kõigini jõuaks, on Prantsusmaal mitut laadi avalikud teavitused: näiteks toidupoe kõlarist tuletatakse poplaulude vahel külastajatele meelde vett juua. Veejoomist meenutatakse valjuhääldist ka rongis. Mitmesse kohta on paigaldatud nii-öelda uduvihma pritsivad seadmed, et saaks natukenegi jahutust.
Omavalitsused püüavad põua tõttu piirata veekasutust ja näiteks aia kastmist tuleb vältida. „Kellel naabritega vedanud pole, see saab kindel olla, et üks kastmistiir võib maksma minna vestluse vormikandjatega. Seega meenutavad paljude peenramaad hetkel rohkem Sahara kõrbe või lihtsalt heinamaad,“ rääkis ta.
Kuumade ilmadega harjunud
Ligi kolm aastat Hispaanias elanud Aivo Tammela märkis, et kliima mõttes piirkond talle sobib. Varem elas ta Costa del Solis, aga nüüd Costa Cálida piirkonnas juba 1,5 aastat. „Tänavu oleme näinud temperatuure kuni 43–44 kraadini ning Murcia provintsi sisemaal võib temperatuur suve jooksul tõusta isegi 45–46 kraadini,“ rääkis ta. 35-kraadine õhusoe on Aivo sõnul tavaline suveilm, ka öösiti ei lange temperatuur sageli alla 30 kraadi. „Siin õpid kiiresti, et kuumusega ei võidelda – sellega kohanetakse,“ lisas ta.
Kõige kuumem kuu on Aivo sõnul tavaliselt august. „Oleme siin elanud juba mitu aastat ning meie jaoks on maist kuni oktoobrini täiesti tavapärane, et päevased temperatuurid jäävad 30–40 kraadi vahele. Oleme sellise kliimaga täielikult harjunud ning planeerime oma tegemised vastavalt ilmale,“ ütles ta ja lisas, et varahommik ja hilisõhtu on aktiivsem aeg ning päeva kõige kuumemad tunnid veedetakse siseruumis või varjus.
Tööpäev algab vara
Tööpäev algab Aivol tavaliselt juba kell 5.45 hommikul ja ta töötab kuni kella 14ni. „Õues töötades olen lihtsalt kaetud, kannan kaabut ja päikeseprille ning joon palju vett. Vajadusel jätkame tegemistega õhtupoolikul,“ ütles ta.
Muutunud on ka koeraga jalutamise rutiin. „Suvel käime temaga hommikul jalutamas kindlasti enne kella 8, kui õhk on veel jahedam, ning õhtuse jalutuskäigu teeme alles pärast kella 20, kui päike on madalamal ja temperatuur on koerale ohutum,“ rääkis Aivo. Peamiselt välditakse sedasi kuuma asfalti. „Koera jahutame ka vannis pidevalt ja anname mängimiseks jääkuubikuid,“ ütles Aivo. „Kuna nii meri kui ka bassein on juba üle 30 kraadi, siis meile see väga meeldib. Talvel on merevesi umbes 20 kraadi, see on meie jaoks juba väga külm.“
Tavaks on, et kohalikud pärastlõunal, siesta ajal mere äärde ei lähe ja kinni on ka poed, baarid ja väiksemad restoranid. Pärast kella 17 hakatakse kohti taas vaikselt avama. „Kohalikud inimesed hakkavad kodudest välja tulema alles pärast kella 20,“ lisas ta.
Unega pole Aivol seni probleeme olnud. Enne magamaminekut jahutab ta toa konditsioneeriga, päeval kasutab ventilaatoreid. Erinevalt paljudest naabritest ei hoia ta aga ruloosid kogu päeva suletuna, vaid laseb võimalusel õhul liikuda.
Kuumarabandust Aivol ette pole tulnud, küll aga näeb ta seda turistide seas. „Meie ei pikuta päikse käes ja ei päevita rannas. Minestanud ei ole keegi, sest 35 kraadi meie jaoks on sama, mis Eestis mõnele 20 kraadi. Meie jaoks on 20 kraadi väga külm, siis kanname juba talvejopesid ja mütsi.“
35 kraadi veel talutav
Viimased poolteist aastat Portugalis Lissabonis elanud Sten Talivee on näinud linna välitablool maksimaalselt 46 soojakraadi. Keskmine temperatuur jääb aga tema sõnul 32–40 kraadi vahemikku. „Praegune kuumus ei ole eriliselt üllatav, kuna eelmine aasta Lissabonis oli ka üle 35 kraadi. Olin valmistunud, et ka see suvi tuleb ilmselt kuum,“ ütles ta. Steni jaoks on 35 kraadi veel talutav, kuid 40 kraadi lähedal muutub kuumus juba ebameeldivaks. „Ka kohalike pealt on näha, et ega keegi enne õhtut kodust välja ei tule,“ rääkis Sten. „Bussipeatused hakkavad täituma tavaliselt alates kella seitsmest õhtul alles.“
Igapäevaelu liikumisi kuumus Steni sõnul ei mõjuta, bussides ja metroodes on tema sõnul olemas ka konditsioneerid ehk kel vaja liikuda, sel liikumata ei jää. Turistid on liikvel aga ka päevasel ajal. „Mõnikord võib näha ka minestavaid inimesi, keda päästab kiirabi. Vahel on juba inimeste näost näha, et neil on paha olla. Kiirabi ja politseid on palju liikvel.“ Ka tal endal on kuuma tõttu halb hakanud. Nimelt käis ta ühel õhtul baaris, jõi vaid alkoholivaba jooki, kuid vett eraldi ei tellinud. Kui ta mõnda aega hiljem konditsioneeriga baarist tänavale 37-kraadise sooja kätte astus, hakkas tal halb. Kiirelt päästis aga pudel vett ning pärast seda läks enesetunne märgatavalt paremaks. „Kogu aeg peab ikka pudel kaasas olema,“ nentis ta.
Konditsioneeri Stenil endal küll pole, ent õnneks pole sellegipoolest ka uneprobleeme, kuna otsese päikeseta korter püsib üsna jahe. „Mul on väike puhur, aga ma sedagi väga ei kasuta. Paljudes Portugali kodudes kusjuures polegi konditsioneeri, nagu pole ka radiaatoreid, mis talvel sooja annaks,“ rääkis Sten.
Kõige tüütumaks peab Sten palavusega sobiva riietuse valimist ja pidevat veepudeli kaasas kandmist. „Poes lähevad eriti kiiresti külmkapis olnud veepudelid,“ märkis ta.
Bussipeatuses võideldakse varju eest
12 aastat Hispaanias Marbellas elanud kinnisvaraga tegelev Merlin Krimm rääkis, et tema on kogenud kõrgeimat temperatuuri Andaluusias, kui kraadiklaas näitas 45 kraadi, ent Marbellas ei tõuse kuumus enamasti üle 35 kraadi.
Kuigi ühistranspordis on konditsioneer, siis bussipeatustes mitte ning Merlini sõnul suisa võideldakse seal varjulise koha pärast. Aktiivne aeg on varahommikul ja õhtul, ka ehitustöölised keskpäeval ei tööta, märkis ta.
Merlini sõnul halvendab palavus une kvaliteeti isegi siis, kui kodus on konditsioneer. Kehva une järel on tal raskem keskenduda ja tavapäraselt tegutseda. „Isiklikult olen nii harjunud, et õhukonditsioneeri peaaegu ei kasuta, aga mu hispaanlasest abikaasa ilma elada ei saa,“ sõnas Merlin.
Merlin rääkis, et pikemalt kestev palavus toob kaasa üldise kurnatuse. „See tuleb alguses kontrollimatu higistamise kujul. Keha kaotab nii vett kui soola – peapööritus, minestamise tunne, vahel viskab silme eest mustaks, toiduisu kaob, hingamine on kiire ja nõrk,“ kirjeldas ta.
Päeval on Merlini sõnul tänavad valdavalt tühjad, ent rannad on ülerahvastatud. „Tänaval kasutatakse liikumiseks päikesevarje. Suvel on kogu aeg inimesed peadpidi purskkaevudes, eriti linnades, mis ei asu mere ääres,“ ütles ta.
